Tarkvaraarendus on vaikselt, kuid kindlalt jõudmas uude ajastusse. Tänased AI-toega arendustööriistad võimaldavad koodi luua, testida ja muuta oluliselt kiiremini kui varem. Sealjuures pole enam küsimus ainult kiiruses, vaid ka tarkvara olemuses: kui seni oli tarkvara lihtsalt abivahend, siis nüüd on esile kerkimas “Service-as-Software” kontseptsioon, mis muudab programmid iseseisvalt tegutsevateks teenusepakkujateks. See muutus mõjutab nii ettevõtete ärimudeleid, tiimide tööd kui ka kogu turgu tervikuna.

Vaatamegi seekord lähemalt, kuhu poole asjad liiguvad ning millised võimalused ja väljakutsed meid ees ootavad. Eesmärk on anda realistlik ülevaade, kuidas AI ja agentide süsteemid muudavad seda, mida me seni arvasime tarkvaraarendusest teadvat.

1. Ajalooline kontekst: SAAS ja kulud

Vaatame esmalt korraks tagasi, kuskile 2000. aastate algusesse, mil sai alguse SAAS-i mudeli (Software as a Service) vaikne tõus. Kui enne SAAS ajastut tähendas tarkvaraarendus sageli pikki projekte, suuri tiime ja olulist rahalist investeeringut, siis SAAS avas uue võimaluse ettevõtetele: valmisrakendusi sai kasutada kuumaksu alusel, ilma et peaks ise servereid haldama või keerukaid paigaldusi läbima. 

Pikka aega, sisuliselt praeguseni, tundus just see ettevõtete jaoks ideaalne lahendus. Kulusid sai hoida kontrolli all, juurutamine oli suhteliselt valutu ja tarkvararenduse keeruline pool jäeti teenusepakkuja hooleks. Samas oli ja on sellel lähenemisel ka omad miinused. Ettevõtted peavad mugandama oma äriprotsesse SAAS tarkvara pakutavatele standardfunktsioonide järgi ja unustama enda erivajadused. Tegutsedes sarnaselt paljude konkurentidega, polnud ja pole ka praegu enamasti võimalik IT abil märkimisväärselt eristuda ja konkurentsieelist edasi arendada.

Tänu odavale hinnale muutus SAAS-i kasutamine levinud normiks – praktiline, kuid ilma suurema strateegilise kaaluta. Kuigi see vähendas arenduskulusid ja andis kiire ligipääsu vajalikele tööriistadele, ei andnud ta seda unikaalset eelist, mida omavalmistatud lahendusest võinuks saada. 

Kuid nüüd, kus AI-ga toetatud tööriistad kiirendavad ja odavdavad arendusprotsessi, on ettevõtetel taas põhjust küsida, kas tasub minna tagasi erilahenduste juurde, mis suudaksid digitaalsest maailmast välja võluda just nende eripära ning sellega uuesti strateegilist positsiooni tugevdada?

2. AI-ga toetatud arendus: LLM-id ja uued tööriistad

Viimaste kuude jooksul on turule jõudnud AI-põhised arenduskeskkonnad, mis suudavad koodi loomise ja haldamise viia hoopis uuele tasemele. Näiteks Bolt.new, Cursor ja Replit Agent pole enam lihtsalt targad abilised auto-complete’is, koodiblokkide genereerimisel või vigade otsimisel. Nad on võimelised lühikese ajaga looma toimivaid rakendusi, millel on nii kasutajaliides (frontend) kui ka serveripoolsed funktsioonid (backend). See on suur samm edasi ajast, mil AI-d kasutati peamiselt väikeste kooditükkide optimeerimiseks.

Kuigi täna ei ole veel reaalne, et üks AI-põhine arenduskeskkond suudaks “ühe ropsuga” ehitada keerukat infosüsteemi, mis kataks terve ettevõtte kõik vajadused, võib see aeg olla lähemal, kui algul tundub. 

Areng on väga kiire: alles mõni kuu tagasi polnud terviklike rakendusprototüüpide automaatne loomine eriliselt lihtne, kuid hetkel on see juba täiesti võimalik. Kui kasv jätkub samas tempos, võib lähitulevikus AI suuteline kokku panema tervikliku ja mahuka tarkvaralahenduse, mille valmimine varem nõudis suurte arendustiimide mitmekuist pingutust.

Tarkvaraarendaja Reuven Cohen jagas hiljuti LinkedIn’is oma kogemust AI agentide kasutamisel tarkvaraarenduses. See, mis puhtal inimjõul oleks olnud tehtav enam kui nelja kuuga, oli võimalik AI abil ära lahendada ühe tunniga. Rahaliselt arvutas ta puhtaks säästuks üle 60 000 dollari.

Mida see tähendab arendajate jaoks? Eelkõige seda, et tarkvaraarendaja roll jätkab kiiret muutumist. Vähem aega läheb rutiinsele koodikirjutamisele ning rohkem disainimisele, kavandamisele ja visiooni loomisele. AI võib küll genereerida kvaliteetset koodi, kuid eesmärgid, arhitektuurne ülesehitus ja kliendi tegelikud vajadused tuleb AI’le ikka inimese poolt ette öelda. 

3. Mõju produktiivsusele ja organisatsioonidele

Kui AI-põhised arenduskeskkonnad võimaldavad tarkvara luua kiiremini ja väiksema ressursiga, siis hakkab see peagi avaldama märgatavat mõju kogu majandusele. Esiteks muutub siis arenduse kiirus: seni nädalates või kuudes mõõdetud tsüklid lühenevad tundideks ja päevadeks. See tähendab, et ettevõtted suudavad turule tuua uusi funktsioone või parandusi kiiremini, mis omakorda võimaldab kohaneda kiiremini klientide soovide ja turutrendidega. 

Järgmisena mõjutab see tööjõu struktuuri. Kui varem pidi ettevõte palkama terve saalitäie arendajaid, testijaid ja projektijuhte, siis nüüd võib piisata väiksemast, kuid kõrgema taseme spetsialistide rühmast. Need inimesed suunavad AI-d, valideerivad tulemusi ja keskenduvad suurema pildi mõtestamisele. Nii vabanevad ressursid teistesse valdkondadesse investeerimiseks või uute projektide käivitamiseks.

Ja muidugi mõjutab see lõpuks kõik kuluefektiivsust. Vähem käsitööd ja lühemad arendustsüklid tähendavad madalamaid tööjõukulusid ja kiiremat  turule jõudmist. See loob omakorda eelise neile, kes suudavad AI-tööriistad esimestena edukalt integreerida. Ülejäänud peavad kiiresti kohanema, et mitte konkurentsist maha jääda.

4. Uus ajastu: “Service-as-Software” ja agentide süsteemid

Üheks suurimaks muutuseks pole mitte ainult arenduse kiirenemine või kulude vähenemine, vaid ka tarkvara olemuse ümbermõtestamine. Kui seni peeti tarkvara tööriistaks, mille abil inimesed oma tööd paremini teha saavad, siis nüüd on esile kerkimas “Service-as-Software” mõtteviis. Selle lähenemise järgi muutub tarkvara ise teenusepakkujaks, võttes inimeselt üle järjest suurema osa igapäevastest toimingutest.

Foundation capital on koostanud nimekirja startup’idest, kes aktiivselt keskenduvad just service as a software mudelile.


Foundation capital on koostanud nimekirja startup’idest, kes aktiivselt keskenduvad just service as a software mudelile. Allikas: https://foundationcapital.com/ai-service-as-software/ 

Praktiliselt tähendab see, et tarkvara ei piirdu enam ainult töövoogude lihtsustamisega, vaid hakkab neid töövooge hoopis ise ellu viima. Siit jõuame agentide süsteemideni ehk tehisintellektil põhinevate “töötegijate” kooslusteni, mis suudavad omavahel suhelda, ülesandeid jagada ning nende täitmist iseseisvalt koordineerida. Nagu inimmeeskonnas, kus iga liige omab spetsiifilisi oskusi, saavad ka AI-agendid keskenduda eri valdkondadele: üks tegeleb andmesisestuse ja valideerimisega, teine leiab turul uusi ärivõimalusi, kolmas analüüsib klienditagasisidet, neljas haldab tehnilist infrastruktuuri.

Selle tulemusel liigume ajastust, kus tarkvara oli lihtsalt tööriist või vahend, ajastusse, kus tarkvara ise muutub otseseks töö tegijaks. See ei tähenda, et inimesed enam üldse rolli ei mängi. Inimestel jääb strateegiline ja loov roll: suunata agentide tööd, seada eesmärke, hinnata tulemuste kvaliteeti ja otsustada, kuhu suunas ettevõtet liigutada. Tarkvara, mis varem ootas inimese sisendeid, hakkab nüüd ise protsesse juhtima, otsuseid ette valmistama ja ka reaalselt ellu viima. 

5. Mõju SAAS-i ärimudelile ja erilahenduste tagasitulek

Kui AI arenduskeskkonnad aitavad luua tarkvara senisest kiiremini ja odavamalt, kerkib taas päevakorda küsimus: miks üldse piirata end standardsete SAAS-lahendustega? Aastaid kasutasid ettevõtted valmisrakendusi peamiselt kulude ja keerukuse vähendamiseks. See oli mõistlik maailmas, kus kohandatud tarkvara loomine nõudis suuri ressursse ning pikki arendustsükleid. Nüüd, kus AI suudab vajadusel genereerida märkimisväärse osa koodist ja toetada kogu arendusprotsessi, muutub kohandatud lahenduse loomine senisest võrreldamatult lihtsamaks.

See tähendab, et ettevõtted saavad uuesti tõsiselt kaaluda tarkvaralahendusi, mis vastavad täpselt nende äriprotsessidele ja strateegilisele visioonile. Standardsete SAAS-ide ajastul tuli sageli teha kompromisse: loobuda eripäradest, mis võiksid ettevõtet konkurentidest eristada. 

AI-põhine arendus lubab aga teist teed: kui tarkvara saab kiiresti kohandada vastavalt klientide muutuvatele vajadustele, pole enam põhjust leppida keskmiste, kõigile sobivate SAAS lahendustega.

Samas jäävad standardlahendused ikka turule, kuid nende roll muutub. SAAS-pakkujad, kes soovivad konkurentsis püsida, peavad pakkuma paindlikumaid integratsioonivõimalusi, nišifunktsioone või sügavamat vertikaalset spetsialiseerumist. Kui varem oli SAAS-i eelis madal hind ja kiire kasutuselevõtt, siis tulevikus võib väärtust luua pigem sügav ärispetsiifika, kohalike regulatsioonidega arvestamine või erilise lisateadmise pakkumine. 

Nii muutub turule sisenemine lihtsamaks ning ettevõtted võivad julgelt tagasi pöörduda mõtteviisi juurde, kus IT-lahendus on rohkem kui kulutegur – see on strateegiline vahend, mis võimaldab luua täiesti unikaalse konkurentsieelise.

6. Intelligentne automatiseerimine ja RPA uuestisünd

Tarkvara muutumine tööriistast teenusepakkujaks ei mõjuta ainult arendusprotsessi, vaid muudab ka seda, kuidas ettevõtted käsitlevad oma igapäevaseid operatsioone. Käsitööd nõudvad tegevused, mida ettevõtetes tihti nimetatakse “opsiks” – näiteks andmesisestus, dokumentide haldus või süsteemidevaheline andmeedastus –, on pikka aega olnud kallid ja aeganõudvad. Eelmisel kümnendil lubas Robotic Process Automation (RPA) neid ülesandeid automatiseerida, kuid tegelik mõju jäi tagasihoidlikuks. RPA oli sõltuv jäigalt määratletud töövoogudest ning iga muudatus protsessis tähendas uut kallist arendust.

Täna lubavad AI-põhised agentide süsteemid liikuda edasi tõelise automatiseerimise suunal. LLM-id ja teised AI-tehnoloogiad ei ole enam piiratud eelnevalt defineeritud klahvivajutuste ja hiireklikkidega: nad saavad mõista konteksti, töödelda nii struktureeritud kui struktureerimata andmeid ning iseseisvalt kohaneda muutuvate protsessidega. 

Näiteid on juba olemas. Tennr automatiseerib tervishoius suunamiste haldust, kasutades LLM-e, et tõmmata vajalikud andmed faksidest, kontrollida nende õigsust ja sisestada need terviseinfosüsteemidesse. Logistikas kasutab Happyrobot AI-ga varustatud häälassistente, et jälgida koormate liikumist ja värskendada tellimuste staatust reaalajas.

Seda tüüpi lahendused ei ole enam jäigalt defineeritud “süsteemid”, vaid intelligentsed lahendused, mis suudavad iseseisvalt tegutseda ja isegi uusi lahendusi ja andmeid genereerida. Nad ei asenda ainult tööjõudu, vaid muudavad ka protsessid kiiremini olukordadele reageerivaks, skaleeritavamaks ja odavamaks. 

Sellega avanevad täiesti uued võimalused mitte ainult töö kulude vähendamiseks, vaid ka automaatselt uute töövoogude loomiseks, mis olid varem käsitsi tegemiseks lihtsalt liiga keerukad või ajakulukad. Intelligentne automatiseerimine pole enam lihtsalt “töö lihtsustamine” – see on samm ettevõtte toimimise ümberkujundamise suunas.

7. Ärimudelite areng: hinnastamine tulemuste, mitte istekohtade järgi

AI arenduskeskkondade ja agentide süsteemide tulek ei muuda ainult tarkvara loomise viisi, vaid raputab ka seniseid ärimudeleid. Traditsioonilised tarkvaralahendused on enamasti müünud end kasutajapõhise litsentsimudeli alusel: mida rohkem kasutajaid või “istmeid”, seda suurem on arve. See mudel sobis hästi SAAS-ajastul, kui tarkvara oli tööriist, mida inimesed ise kasutasid. Kuid kui tarkvara hakkab ise teenuseid osutama, tekib loogiline küsimus: miks maksta kasutajate arvu põhjal? Kas ei peaks maksma tulemuse eest?

Tulemusel põhineva hinnastamise suunda on juba näha. Näiteks pakub Intercom oma AI-põhist klienditoe assistenti Fin, mille eest tasutakse ainult edukalt lahendatud päringute eest. Klient maksab siis, kui AI aitab reaalselt probleemi lahendada, mitte iga kasutaja või seansi eest. Selline mudel vastab otseselt kliendi tajutavale väärtusele ja on ettevõttele lihtsam õigustada.

See lähenemine avab tarkvaraturule ka uusi võimalusi. Kui AI agendid suudavad teha tööd, mida varem tegid inimesed, näiteks potentsiaalsete klientide kvalifitseerimine, klienditoe esmane triaaž või süsteemi jõudluse parandamine, siis võiks tarkvara arvata pigem inimtööjõu eelarve kui IT-investeeringute alla. See muudab turu potentsiaali oluliselt suuremaks, sest tarkvara ei konkureeri enam ainult IT-eelarvetes, vaid astub otse personali-, operatsiooni- või isegi turunduseelarvete mängumaale.

Lisaks hinnastamisele võivad muutuda ka tarkvarateenuste väärtuspakkumised. Näiteks võib AI-põhine tarkvaralahendus võtta vastutuse süsteemi toimivuse eest ja küsida tasu vastavalt saavutatud tulemustele, olgu selleks parem uptime, kiirem kliendiprobleemide lahendamine või väiksemad kulud. Sellised mudelid muudavad ettevõtete ja tarkvarapakkujate suhted sisulisemaks ja keskenduvad reaalsele äriväärtusele.

Tulemuspõhine hinnastamine soodustab ka innovatsiooni. Kui tarkvaraarendajad teavad, et nende tasu sõltub loodud süsteemi efektiivsusest, motiveerib see looma paremaid ja läbimõeldumaid lahendusi. Samuti saavad ettevõtted võimaluse eksperimenteerida, makstes ainult selle eest, mis reaalselt toimib ja tulemusi toob. See on mudel, mis sobib hästi AI-ajastu võimaluste ja ootustega ning muudab traditsioonilise tarkvaramaailma oluliselt paindlikumaks.

8. Inimeste roll tulevikus

AI arenduskeskkondade ja agentsüsteemide kasvav roll ei tähenda, et inimesed kaotaksid oma tähtsuse tarkvaraarenduses ja igapäevastes äriprotsessides. Pigem nihkub inimeste roll uutele, strateegilisematele ja loomingulisematele tasanditele. Kui AI võtab enda kanda rutiinsed ja korduvad ülesanded, saavad inimesed keskenduda sellele, mida masinad praegu veel hästi teha ei suuda: probleemide mõistmine ja mõtestamine, strateegiline planeerimine, keerukate otsuste tegemine ning loovus.

Praktikas tähendab see seda, et arendajate ja teiste tehnoloogia spetsialistide töö muutub. Vähem rõhku pannakse koodikirjutamisele ja tehnilistele pisidetailidele, rohkem aga AI tööriistade juhendamisele ja tulemuste valideerimisele. Näiteks peab arendaja oskama AI-le anda täpseid juhiseid, kontrollima, kas loodud lahendus vastab tegelikele vajadustele, ning vajadusel täiustama või kohandama AI loodud koodi. See nõuab uut tüüpi oskusi – vähem tehnilist käsitööd ja rohkem strateegilist ning analüütilist mõtlemist.

Samuti on inimeste ja masinate koostöö oluline, et vältida AI põhjustatud riske ja vigu. Masinad on võimsad, kuid nende otsused põhinevad mudelitel ja andmetel, mis võivad sisaldada puudujääke. Inimene on see, kes peab olema lõpliku kvaliteedikontrolli tegija, tagades, et loodud lahendused on hästi tehtud, turvalised ja vastavad ärilistele eesmärkidele.

AI ei ole siis ainult töövahend; ta on meeskonnaliige, kes vajab juhendamist, tagasisidet ja konteksti, et oma täit potentsiaali rakendada. See loob uusi koostöövorme, kus inimeste ja masinate oskused täiendavad üksteist. Näiteks võivad AI agendid teha ettepanekuid, mida inimesed hindavad ja vajadusel kohandavad. Inimesed saavad keskenduda keerukamatele väljakutsetele, samal ajal kui AI haldab “rutiinset” tööd.

Pikas perspektiivis ei tähenda see ainult tööjaotuse muutumist, vaid ka kultuurilist nihet ettevõtetes. Organisatsioonid, mis suudavad sellise inimese ja masina koostöö edukalt üles ehitada, saavad endale märkimisväärse eelise. See eeldab aga uute oskuste õppimist, pidevat kohanemist ja valmisolekut töötada koos tehnoloogiaga, mis muutub iga päevaga võimekamaks. Inimese roll ei kao, vaid muutub tähtsamaks just seal, kus on vaja strateegiat, visiooni ja loovust – need on omadused, mida ükski masin veel asendada ei suuda.

9. Reguleerimine, turvalisus ja eetika

Tehisintellektil põhinevate arenduskeskkondade ja agentide süsteemide kasutuselevõtt ei tule ainult võimaluste, vaid ka väljakutsetega. Mida suurem osa otsustusprotsessist ja töövoogudest läheb üle AI kontrolli alla, seda olulisemaks muutuvad küsimused regulatsioonist, andmekaitsest ja eetikast.

Turvalisus ja andmekaitse

AI-süsteemid töötlevad sageli suures mahus andmeid, sealhulgas tundlikku ja isiklikku teavet. Näiteks kui agente kasutada tervishoiu või finantssektoris, on riskid andmelekkeks või väärkasutuseks väga suured. Regulatsioonid peavad sammu pidama tehnoloogia arenguga, et tagada, et need süsteemid järgiksid andmekaitse nõudeid. Organisatsioon peab vastutama selle eest, et AI kasutamine oleks läbipaistev ja turvaline.

Eetilised kaalutlused

AI agendid võivad teha otsuseid, mis mõjutavad inimeste elu ja tööd – alates automaatsest palkamisprotsessist kuni finantsotsusteni. Siin kerkib küsimus, kuidas tagada, et otsused oleksid õiglased ja eelarvamustevabad. Näiteks kui AI analüüsib kandidaate tööle võtmiseks, peab süsteem olema kindel, et see ei diskrimineeri vanuse, soo või etnilise kuuluvuse alusel. Selleks on vajalik pidev kontroll algoritmide üle ja nende hindamine erinevate eetikastandardite järgi.

Vastutuse küsimus

Kui AI-agent teeb vea või langetab ebasobiva otsuse, kellele langeb vastutus? Kas süüdi on süsteemi arendaja, ettevõte, kes seda kasutab, või keegi teine? Siin peavad regulatsioonid pakkuma selgeid juhiseid, et vältida segadust ja potentsiaalseid õigusvaidlusi.

Regulatiivsed raamistikud ja standardid

Paljud ettevõtted tegutsevad praegu “hallis tsoonis”, kuna AI-d puudutav regulatsioon on alles kujunemisjärgus. Euroopa Liidu AI määrus, mis püüab kehtestada reegleid kõrge riskiga süsteemide jaoks, on samm õiges suunas, kuid see on alles algus. Ettevõtted peavad olema valmis vastama karmimatele nõuetele, sealhulgas läbipaistvusele, kasutusvaldkonna piirangutele ja sõltumatule auditile.

Kasutajate harimine ja usalduse loomine

Lisaks tehnilistele ja juriidilistele nõuetele on oluline ka kasutajate harimine. Lõppkasutajate usaldus on võtmetähtsusega, eriti sektorites nagu tervishoid ja rahandus, kus AI otsuseid vaadatakse eriti kriitiliselt. Ettevõtted peavad olema valmis selgitama, kuidas nende AI-süsteemid töötavad, millised on nende piirangud ja kuidas riske hallatakse.

Kokkuvõttes on regulatsioonid, turvalisus ja eetika AI arengu oluline osa. Kui ettevõtted tahavad kasutada AI-d mitte ainult efektiivsuse, vaid ka usaldusväärsuse ja kvaliteedi tõstmiseks, peavad nad need küsimused varakult enda jaoks lahendama. Edukad on need, kes suudavad luua tasakaalu tehnoloogiliste võimaluste ja ühiskondlike ootuste vahel, pakkudes samal ajal läbipaistvaid ja turvalisi lahendusi.

10. Kokkuvõte ja järeldused

Tarkvaraarendus on jõudmas pöördepunkti, kus AI arenduskeskkonnad, LLM-id ja agentide süsteemid muudavad seniseid arusaamasid sellest, kuidas tarkvara luuakse, rakendatakse ja isegi tarbitakse. Pole liialdus öelda, et me oleme üleminekul ajastust, kus tarkvara oli tööriist, ajastusse, kus tarkvara muutub iseseisvaks teenusepakkujaks.

AI arenduskeskkonnad, nagu Bolt.new, Cursor ja Replit Agent, on juba täna tõestanud, et arendustsükleid saab märkimisväärselt kiirendada. Kui varem kulus rakenduste loomiseks nädalaid või kuid, siis nüüd räägime tundidest. See muudab arenduse mitte ainult efektiivsemaks, vaid ka ligipääsetavamaks – nii väiksematele ettevõtetele kui ka valdkondadele, mis on seni olnud tehnoloogiliselt alainvesteeritud.

Klassikalised SAAS-i mudelid, mis põhinesid standardiseeritud lahendustel, on sunnitud kohanema. Tulemuspõhine hinnastamine ja agentide süsteemid, mis suudavad otseselt konkureerida inimtööjõuga, avavad uusi turge ja muudavad tarkvara rolli organisatsioonides. Ettevõtetel on võimalik naasta kohandatud lahenduste juurde, mis toetavad täpselt nende spetsiifilisi äriprotsesse, ilma et see muutuks liiga kulukaks või keeruliseks.

AI ei asenda inimest, vaid muudab tema rolli. Arendajate ja spetsialistide töö keskendub tulevikus vähem käsitööle ja rohkem strateegiale, visioonile ja kvaliteedi tagamisele. AI muutub meeskonnaliikmeks, kes võtab üle rutiinsed ülesanded, võimaldades inimestel keskenduda sellele, mida masinad veel teha ei suuda: loovus, kontekst ja probleemilahendus.

AI agentide laiem kasutuselevõtt toob kaasa ka uusi väljakutseid. Andmekaitse, läbipaistvuse ja eetikaga seotud küsimused peavad olema osa igast AI-lahendusest. Ettevõtted, kes suudavad need teemad varakult lahendada ja oma klientidele usaldust pakkuda, on need, kes pikaajaliselt võidavad.

Tarkvara ei ole enam ainult tööriist, vaid midagi palju enamat – teenus, otsustaja ja protsesside juht. See loob uusi võimalusi ettevõtetele, kes suudavad neid tehnoloogiaid strateegiliselt rakendada, kuid nõuab ka uutmoodi mõtlemist nii arendajatelt, ärijuhtidelt kui ka poliitikakujundajatelt. Me liigume ajastusse, kus tarkvara pole mitte ainult odavam ja kiirem, vaid ka intelligentsem ja iseseisvam kui kunagi varem.

Küsimus on nüüd vaid selles: kes kohaneb ja võidab ning kes jääb maha?

Need, kes suudavad ühendada tehnoloogilised võimalused, eetilised põhimõtted ja ärilised eesmärgid, on need, kes juhivad järgmise põlvkonna tarkvaramaailma.