Mõtteid minu MELT innovatsioonikonverentsil esitatud ettekandest aitas summeerda Claude AI.
Uskumatu, aga tõsi - üleeelmisel nädalal sain ma teada, et võin töötada ka muusiku ja heliloojana, vaatamata sellele, et nii mu muusikaõpetaja kui ka mu perekond on üldiselt keelanud mul avalikes kohtades laulda, sest ma ei pea absoluutselt viisi. Kuid tehisintellektil oli sellest ükskõik ning osava promptiga saigi loodud paariminutiline rokkpala, mis sobiks iga konverentsi tunnusmeloodiaks.
Samamoodi sai minust paar aastat tagasi digikunstnik, ja aasta tagasi filmimees. Oskused, mille omandamiseks oleksin pidanud varem pühendama aastaid, on nüüd AI-abil kättesaadavad vaid mõne hiireklikiga.
See kõik tundub olevat kui ulmefilmist stsenaarium - oleme maailmas, kus inimesed suudavad hämmastavalt lühikese ajaga omandada täiesti uusi oskusi ja teadmisi. Ometi pole see enam ulme, vaid meie uus reaalsus.
Elust eksponentsiaalsel ajastul
Mõeldes oma kogemustele tehisintellektiga, hakkasin järjest enam mõistma, et me elame erakordsel ajastul. Ajastul, mil muutused toimuvad eksponentsiaalse kiirusega ning eilsed ulmelised ideed on tänaseks saanud reaalsuseks.
Samal ajal me ei ole eriti head tajuma, kuhu eksponentsiaalne kasv võib meid välja viia. Pigem oleme harjunud planeerima oma tegevusi lineaarselt, tuginedes mineviku kogemustele. Kui seame eesmärgiks läbida 30 sammu, siis on tavapäraselt lihtne ette kujutada, kuhu välja jõuame. Kuid mis siis, kui iga samm viib meid hoopis eksponentsiaalselt edasi?
Kujutage ette, et iga järgnev samm on kaks korda pikem kui eelmine. 30 sammuga ei jõuaks me mitte üle toa, vaid lausa kuule! Just selline ongi tehisintellekti areng - iga uus läbimurre avab ukse järgmistele, veelgi suurematele hüpetele.
Küsimus on selles, kas me suudame sellise kiirusega kaasas käia? Kas oleme valmis kohanema maailmaga, mis muutub päev-päevalt üha kiiremini? Kartus tundmatuse ees on inimlik, kuid veel olulisem on avatus uutele võimalustele ja julgus astuda esimesi samme.
Elust ja ärist internetiajastu alguses
Praegune olukord AI maailmas meenutab mulle paljuski interneti algusaegu. Veel 90ndate lõpus ja 2000ndate alguses pidasid paljud ettevõtjad ja juhid internetti pelgalt laste mängumaaks. Levinud oli suhtumine, et las noored brausivad ja surfavad seal arvuti taga, samal ajal kui päris äri toimus ikka kontorites ja koosolekuruumides.
Toonased populaarsed interneti tegevused, nagu näiteks laulusõnade otsimine, ei andnud märku interneti tegelikust potentsiaalist. Vaid vähesed suutsid ette näha, et internet kätkeb endas eksponentsiaalse kasvu alget, mis hakkab peagi drastiliselt muutma nii majandust, ühiskonda kui ka inimeste elusid.
Tagantjärele on kerge olla tark, kuid tõde on see, et enamik inimesi ja ettevõtteid ei osanud ennustada, kuhu interneti areng meid viie või kümne aasta pärast viib. Kes oleks uskunud, et juba mõne aasta pärast sünnib selliseid revolutsioonilisi teenuseid nagu Skype, mis muudavad põhjalikult seda, kuidas me suhtleme ja äri teeme?
Täna võime internetti pidada iseenesestmõistetavaks, kuid selle algusaegadel nõudis visioon ja julgus minna kaasa millegi nii ebakindla ja tundmatuga.
Elust ja ärist AI ajastu alguses
Tõmmates paralleele interneti algusaegadega, näeme, et ka AI puhul on paljud inimesed alles avastamas selle võimalusi läbi mänguliste tegevuste. Me genereerime Midjourney’s naljakaid pilte ja laseme ChatGPT-l luuletusi kirjutada. Need on justkui esimesed sammud uude maailma, mille piire alles tundma õpime.
Kuid sarnaselt interneti arengule hakkavad ka AI puhul üha enam ilmnema märgid selle mõjust tööelule ja äritegevusele.
Hiljuti kohtusin ühe asutuse esindajatega, kes tõdesid, et juba praegu on märgata, kuidas sissetulevad taotlused ja päringud on koostatud AI abil. See omakorda sunnib neid mõtlema, kuidas ise AI-d rakendada nende samade taotluste efektiivsemaks analüüsimiseks.
Oleme jõudmas murdepunkti, kus ühelt poolt noored, kes täna veel mängivad AI-ga, hakkavad looma täiesti uut tüüpi organisatsioone ja töömudeleid. Teisalt on ka traditsioonilised ettevõtted ja asutused sunnitud ümber hindama oma seniseid toimimispõhimõtteid, et mitte jääda ajale jalgu.
See meenutab paljuski 2000ndate algust ja Amazoni tulekut ja selle mõju jaekaubandusele. Paljud traditsioonilised ettevõtted ei suutnud õigeaegselt kohaneda e-kaubanduse võidukäiguga ja pidid seetõttu lõpuks ka uksed sulgema. Klassikalise näitena tuuakse välja Borders Groupi lugu. Kunagine raamatumüügi hiid ei suutnud end internetiajastule ümber orienteeruda, mis viiski hiiglasliku ettevõte lõpuks 2011. aastal pankrotti.
Elust ja ärist AI ajastul
Üheks levinud hirmuks seoses AI arenguga on töökohtade kadumine. Paljud uuringud ja arutelud keskenduvad ohule, et AI võib asendada inimesi paljudel ametikohtadel, alates tõlkijatest ja klienditeenindajatest kuni turundus- ja raamatupidamisspetsialistideni välja.
Kuid kas need hirmud on ikka põhjendatud? Kui vaatame lähemalt, siis näeme, et sageli lähtuvad sellised ennustused eeldusest, et tulevikus on meil endiselt samasugused ettevõtted ja organisatsioonid nagu täna - Borders Groupid, kelle mõtteviis on kinni eilses päevas ja kes näevad AI-s vaid vahendit kulude kärpimiseks. Need ettevõtted võivad küll rõõmustada, et tänu AI-le teeb nüüd üks inimene ära kümne inimese töö ning üheksa neist saab siis koondada, kuid see on üsnagi lühinägelik vaade.
Teine võimalus on näha AI’s võimalust kasvada ja areneda. Need üheksa vabanevat kätepaari võiks AI abil viia ettevõtte uutele turgudele, arendada toodet või teenust, osutada kvaliteetsemat teenust jne.
Ettevõtted, kes ei suuda mõista AI tegelikku potentsiaali ning jäävad kinni vananenud mõttemudelitesse, võivad varsti seista silmitsi sama saatusega, mis tabas Bordersit e-kaubanduse plahvatusliku kasvu aastatel.
Võitjateks osutuvad need, kes suudavad AI-d rakendada viisil, mis võimendab inimeste oskusi ja loovust, mitte ei asenda neid.
Mida on meil siis vaja, et edukalt navigeerida selles uues AI maailmas? Esmalt tuleb mõista, et AI ajastu nõuab uut tüüpi juhtimist. Juhid peavad looma eeldused ja keskkonna, mis soosib innovatsiooni ning kiiret kohanemist. Nad peavad suutma ette kujutada eksponentsiaalse kasvuga tulevikku ning olema valmis selleks, et muutused toimuvad kiiremini kui kunagi varem.
Teiseks muutuvad ka ootused töötajatele. Kui varem keskenduti valdavalt spetsiifilistele oskustele ja teadmistele, siis nüüd muutub järjest olulisemaks võime kiiresti õppida ja kohaneda. Edukad on need töötajad, kes suudavad AI tööriistu oskuslikult oma töös rakendada ning kasutada neid enda võimekuse tõstmiseks.
See tähendab muutusi ka värbamisprotsessis. Selle asemel, et kahtlustada, kas kandidaat on oma CV koostanud ChatGPT abil, peaksime hoopis uurima, kui osav ta on selle tööriista rakendamisel. Samuti tuleb senisest enam tähelepanu pöörata töötajate koolitamisele ja arendamisele, et aidata neil omandada vajalikke AI-alaseid oskusi ja teadmisi.
Kokkuvõte
Elame põneval ajastul, mil tehisintellekti areng liigub edasi eksponentsiaalse kiirusega, pakkudes meile üha uusi võimalusi ja väljakutseid. Nagu interneti puhul selle algusaastatel, on ka AI puhul praegu veel raske ette näha, kuhu see meid viib ning millised saavad olema selle pikaajalised mõjud ühiskonnale, majandusele ja igapäevaelule.
Kuid üks on kindel - need, kes suudavad kohaneda uue mõtteviisiga ning näha AI-s võimalust arenguks ja kasvuks, saavad olema homse päeva võitjad. Sarnaselt sellele, kuidas interneti potentsiaali õigesti hinnanud ettevõtted nagu Amazon suutsid ümber kujundada terve jaekaubandussektori, on ka AI ajastu alguses võtmetähtsusega oskus näha suurt pilti ja mõista selle tehnoloogia tegelikku potentsiaali.
See nõuab julgust astuda esimesi samme uude ja tundmatusse, kuid ka avatust ja paindlikkust, et vajadusel oma mõttemudeleid ja tegutsemisviise kohandada. Edu ei sõltu niivõrd spetsiifilistest oskustest ja teadmistest, kuivõrd võimest kiiresti õppida ja muutustega kaasa minna.
Mida see kõik aga tähendab meie igapäevaelu ja töö jaoks?
Esmalt tasub meil kõigil kasvatada oma "AI-muskleid" - katsetada erinevaid tööriistu, uurida nende võimalusi ning mõelda sellele, kuidas need meie tööd ja elu lihtsamaks ning huvitavamaks muuta saaksid.
Teiseks, kui oleme juhi või otsustaja rollis, peame looma keskkonna, mis soosib innovatsiooni ja kiiret kohanemist. See tähendab avatust uutele ideedele, julgustamist katsetamiseks ja eksimiseks, aga ka töötajate järjepidevat arendamist AI-alaste oskuste ja teadmiste osas.
Ning lõpetuseks, mis ehk kõige olulisem - hoidkem oma mõtlemises avatud meelt ning ärme laskem end heidutada hirmudest ja eelarvamustest AI suhtes. Nagu iga uue tehnoloogiaga, kaasnevad ka AI-ga omad väljakutsed ja ohukohad, kuid vaid keskendudes võimalustele saame olla osa sellest põnevast teekonnast, mis meil ees seisab. Võtkem siis esimesed julged sammud sellel rajal ning astugem vapralt vastu kõigele uuele ja ootamatule, mida AI meile pakkuda võib.