Tarkvaraarendus on vaikselt, kuid kindlalt jõudmas uude ajastusse. Tänased AI-toega arendustööriistad võimaldavad koodi luua, testida ja muuta oluliselt kiiremini kui varem. Sealjuures pole enam küsimus ainult kiiruses, vaid ka tarkvara olemuses: kui seni oli tarkvara lihtsalt abivahend, siis nüüd on esile kerkimas “Service-as-Software” kontseptsioon, mis muudab programmid iseseisvalt tegutsevateks teenusepakkujateks. See muutus mõjutab nii ettevõtete ärimudeleid, tiimide tööd kui ka kogu turgu tervikuna.
Väga paljud organisatsioonid seisavad täna valiku ees, et kas AI baastööriistaks valida pigem ChatGPT või hoopis Microsoft 365 Copilot. Mõlemal on tuliseid pooldajaid kui ka põhimõttelisi skeptikuid. Kumb siis ikkagi on ärikasutuses parem tööriist?
"Microsoft Copilot on turvalisem kui ChatGPT" - sellist väidet võib üha sagedamini kohata nii sotsiaalmeedias kui ka tehisintellekti teemalistel seminaridel ja konverentsidel. Aga mida üldse tähendab turvalisus selliste toodete nagu ChatGPT ja Microsoft Copilot puhul? Mida peab ettevõtte või organisatsioon arvesse võtma?
Vajadus ise õppida ja ennast arendada tekib inimestel väga erinevates olukordades ja eluetappides. Näiteks võib olla, et teie organisatsioon muudab kas äri - või tegevussuunda ning tuleb kiirelt, aga kvaliteetselt uusi teadmisi omandada. Vahel tabab inimesi ka tunne, et karjäär seisab paigal ning peaks enda kvalifikatsiooni tööturu jaoks tõstma (noh, et töökohta vahetada khm-khm). Mõnikord aga tekib tahtmine tipptasemel ja kaasaegseid teadmisi omandada, aga uus kraad või isegi mikrokraad on aja mõttes väga ressursimahukas ning päris seda “õiget” koolitust ka ei leia.
Keiu Kaitsa (Empler) ja Kristiina Tuisk (Productory)
Viimasel ajal on palju juttu virtuaalabilistest nagu näiteks ChatGPT “Custom GPT”-dest ja nende kasulikkusest. Selles artiklis räägiks teile ühest teisest AI-st - Claude'ist ja tema uutest "mälupulkadest" ehk Claude’i Projektide funktsionaalsusest.
Viimasel ajal on hakanud üha rohkem kirjutama sellest, et AI on tegelikult haip ja ei ole täitnud talle pandud ootuseid. Mull on kas lõhkenud või kohe lõhkemas. Selliseid arvamusi on seinast seina, alates põhimõttelistest kõige-kriitikutest kuni nüansirohkemate ja süvitsi minevate analüüsideni.
Kas olete kunagi tundnud, et teie LinkedIni postitused ei jõua inimestele kohale? Et teie sõnum kaob lihtsalt uudisvoogu, ilma et keegi seda tähele paneks? Kui nii, siis te pole üksi. Paljud meist, sh ka mina, oleme kogenud seda pettumust, teades, et meil on midagi väärtuslikku jagada, kuid oskamata seda teha viisil, mis teisi kõnetaks.
Inimloomuses peitub sügavalt juurdunud hirm tundmatu ees. See on meie ellujäämisinstinkt, mis on meid saatnud juba aegade algusest, et kaitsta meid võimalike ohtude eest ja samas säilitada seda, mis meid seni elus on hoidnud. Kuidas selline alalhoiuinstinkt aga mõjutab uuendustega kaasa minemist? Eriti praegu, kus me oleme tunnistajaks ühele suurimale tehnoloogiarevolutsioonile meie eluajal - tehisintellekti juurutamisele organisatsioonides.